Uudised

04. Veebruar 2022

Tartu Loomemajanduskeskus koostöös Voronja galeriiga korraldavad 12. mail 2022 esimese tARTu skulptuurioksjoni.

Oksjoni eesmärgiks on kunstimaastikul rohkem tähelepanu pöörata kolmemõõtmelistele teostele ning leida skulptoritele seeläbi uusi müügiväljundeid. Oksjonile saab esitada juba valminud skulptuure ja installatsioone, kõikvõimalikest materjalidest ja suurustes. Esitada võib iga kunstnik mitu teost, oodatud on ka ühisteosed.

Tartu Loomemajanduskeskuse juht Külli Hansen: “Tartu Loomemajanduskeskuse jaoks on skulptuurioksjoni korraldamine meie poolt pikkade aastate jooksul sisse töötatud formaadi - Tartu noore kunsti oksjon - uus väljund. Kui aastaid tagasi oli vaja pöörata tähelepanu noortele kunstnikele ja luua neile suuremat tuntust, siis praegu näeme, et samas olukorras on skulptuursed objektid - inimesed pole harjunud neist mõtlema kui investeeringust. Loodame, et pikki aastaid tegutsenud noore kunsti oksjoni fännid on valmis avastama ka skulpturaalseid teoseid.”

Skulptuurioksjoni üks korraldajatest ja Voronja galerii omanik Raul Oreškin jätkab: “Kui kunstiturgu lähemalt vaadelda, moodustavad skulptuurid sellest üsna väikese osa. Meil, pean silmas eestlasi, pole tekkinud traditsiooni paigaldada kodudesse või aedadesse kolmemõõtmelisi teoseid. See oli ka üks põhjustest miks otsustasime Voronja galerii aias välja arendada Skulptuuride pargi, et tutvustada galerii külalistele väikest läbilõiget kaasaegsest Eesti skulptuurist, mis ootamatult hästi sobitub arhailise kalurimaja sibulapeenarde asemele. Skulptuurioksjoni korraldamine koostöös loomemajanduskeskusega on meie panus elavdada kunstituru seda segmenti, mis on seni pisut varju jäänud.”

Oksjonitöödest tuleb saata fotod hiljemalt 3. märtsiks aadressile See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud..

Näitus oksjonile valitud teostest avatakse tARTu poes Aparaaditehases 1. aprillist, oksjon toimub 12. mail Tartu Loomemajanduskeskuses.

Oksjoni tingimused ja info:
https://www.noorkunst.ee/tartu-skulptuurioksjon

07. Jaanuar 2022

Tartu Linnavalitsuse otsusega tehti 2021. aasta lõpus teatavaks, et Tartu Filmifondi toetuse saavad Mart Kivastiku “Taevatrepp” (16 247 eurot, tootja Filmivabrik), Ingomar Vihmari “Tähtsad ninad” (37 235,65 eurot, tootja Nafta Films), Triin Ruumeti “Tume paradiis” (19 851, 44 eurot, tootja Three Brothers) ja Ain Mäeotsa “Kuulsuse narrid” (3 925,66 eurot, tootjad Taska Film ja Apollo Film Productions). Toetust jagati kokku summas 77 259,75 eurot.

Tartu Filmifondi juht Külli Hansen rõõmustab, et filmitegijate huvi Tartus filmimise vastu kasvab. “Mul on hea meel, et saime sel jagamisel toetada filme, millel on tugev mõju kohaliku filmikogukonna arendamisele või milles Tartu linn on oluliseks võttepaigaks. Näiteks Mart Kivastiku film “Taevatrepp” on suures osas valminud Tartus ja teostatud kohalike näitlejate ning taustajõudude abiga. Samuti on tore, et Tartus valmivad filmid, mis on suunatud noortele ja teevad seda läbi põnevate lugude jutustamise. Niisugused filmid panevad ka nooremaid tartlasi oma linna uue pilguga vaatama ning avastama Tartu erinevaid nägusid.”

Mart Kivastiku tragikoomiline “Taevatrepp” on vabalend 1970. aastate ja tänapäeva vahel, hinge vabastamise lugu, kuhu nüüdne kriis lisab veel ühe ajalise mõõtme. Filmi võtted toimusid juulis-augustis ja oktoobris 2021 Tartus. Viimsel hingetõmbel usaldab vana kunstnikust sõber Ulfile ehk Uule saladuse, kuidas käia minevikus. Uu on insener ja imedesse ei usu, aga trikk toimib. Minevikus on mõnus, igavene suvi ja Procol Harum, pikad juuksed, tüdrukud ja Jenkki näts. Päriselus on sügis, sõbrad kiilakad ja kibestunud, tüdrukud abielus ja isa, kes vanasti oli spordimees, põeb alzheimerit. Miski ei kisu sinna tagasi! Lõpuks peab Uu siiski otsustama, kuhu jääda või kuidas üldse.

Filmi peategelast kehastavad Mait Malmsten ja Timotheus Sammul. Lisaks teevad kaasa veel teisedki tuntud Eesti näitlejad: Harriet Toompere, Ivo Uukkivi, Katariina Unt, Tõnu Oja, Rita Raave, Guido Kangur, Aarne Soro, Kersti Heinloo jt, samuti noored vanemuislased Lena Barbara Luhse ja Kaarel Bogga. Filmi režissöör on Mart Kivastik, operaator Rein Kotov, kunstnik Pille Jänes, produtsendid Marju Lepp ja Manfred Vainokivi. “Taevatrepp” esilinastub 2022. aasta sügisel.

Ingomar Vihmari „Tähtsad ninad“ on hoogne koguperekomöödia, mille stsenaarium valmis USA autorite ja Martin Alguse koostöös. See on universaalne ja tänapäevane lugu, mis käsitleb noorte jaoks aktuaalseid teemasid läbi värskendava huumoriprisma.

13-aastased Oliver (Ruben Tolk) ja Sass (Aleksander Peets) meisterdavad tööõpetuse tunnis ninakujulise prillihoidja, mis äratab ootamatult salapärase suurinvestori huvi. Samal ajal näeb Oliveri hiljuti koondatud isa vaeva, et leida uus ametikoht. Poisid on iseseisvaks äriajamiseks liiga noored ning nii tekibki plaan, kuidas tabada kaks kärbest ühe hoobiga – nad palkavad oma firmat juhtima Oliveri isa ning päästavad seeläbi ka Oliveri vanemate karile sõitnud abielu. Konks on aga selles, et Oliveri isa ei tea, et töötab oma poja ja tolle sõbra Sassi heaks. Algab hoogne topeltmäng, mis eskaleerub, kui poisid saavad teada, mis on salapärasel investoril tegelikult plaanis.

Filmis mängivad Ruben Tolk, Aleksander Peets, Mattias Naan, Saara Pius, Lumi Soomets, Elo-Mirt Oja, Nora-Mia Pai, Albert Miina, Mait Malmsten, Priit Loog, Lauri Nebel, Taavi Teplenkov, Kleer Maibaum-Vihmar, Janek Joost, Piret Simson, Tanja Mihhailova-Saar jt.

Filmi režissöör on Ingomar Vihmar, operaator Heiko Sikka, stsenarist Martin Algus, kunstnik Anneli Arusaar, kostüümikunstnik Jaanus Vahtra, helilooja Leslie Da Bass, filmi produtsent on Esko Rips. Film jõuab kinodesse 2022. a sügisel.

Triin Ruumeti “Tume paradiis” on tänapäevane muinasjutt milleeniumilastest - traagika ja musta huumori piiril balansseeriv draama. Filmi lugu räägib 27-aastasest Karmenist (Rea Lest), kelle senise elu turvastruktuurid lagunevad pärast isa surma, mil järsult halvenevad suhted ka poolvenna Viktoriga (Jörgen Liik) ja ta seisab silmitsi universumi tumeduse ja tühjusega. Musta huumoriga vürtsitatud film avab ukse igavaste üliõpilaste hämarasse hedonistlikku maailma, mida varjutavad mineviku saladused ja toksilised armusuhted.

Filmis mängivad Rea Lest, Jörgen Liik, Reimo Sagor, Liisa Saaremäel, Steffi Pähn ja Juhan Ulfsak. Filmi režissöör on Triin Ruumet, stsenaristid Triin Ruumet, Andris Feldmanis ja Livia Ulman, produtsent Elina Litvinova. Film jõuab kinodesse 2023. aasta kevadel.

Eduard Bornhöhe samanimelisel jutustusel põhinev „Kuulsuse narrid“ on koomilistest olukordadest pakatav film, mis viib vaataja eelmise sajandi algusesse, kui Eestimaa oli veel tsaaririigi osa. Rahvuslik iseteadvus oli oma esimesi pungasid ajamas ja mitmegi Eestimaa poja rinnus pakitses soov oma rahvale midagi igavikulist kinkida – olgu selleks siis õhus lendav imemasin või maakeeli kirja pandud väärtkirjandus. Filmis mängivad Veiko Porkanen, Karl Robert Saaremäe, Ott Sepp, Maiken Pius, filmi režissöör on Ain Mäeots, stsenarist Ott Kilusk, produtsendid Kristian Taska, Adeele Tähemaa, Tanel Tatter ja Veiko Esken.

17. Detsember 2021

Järgmise aasta märtsis algab juba kolmas 15-18-aastastele tütarlastele mõeldud ettevõtlusprogramm BE the Future. Programm on mõeldud Eesti, Läti ja Rootsi neidudele, kes on huvitatud ettevõtlusest ja soovivad arendada oma ärilisi oskusi.

BE the Future 6-kuuline programm julgustab noori astuma esimesi samme ettevõtluses ning annab võimaluse teha koostööd rahvusvahelisel tasandil. Programm algab 4. märtsil avaüritusega Lätis, kus mentorid aitavad osalejatel leida oma tiim ja idee, millega töötada soovitakse; teha esimesi samme oma äriidee arendamiseks ja klientidega suhtlemiseks; luua oma brändi esimene veebileht ning õppida esitlemist. Programm jätkub igakuiste konsultatsioonide ja veebiseminaridega ning lõpuüritus toimub 8.–11. augustil 2022. aastal Tartus.

Programmi lõpus valitakse välja kaks võistkonda, kellele korraldatakse õppereis välismaale septembris 2022. Koolitus on osalejatele tasuta ning transpordi-, majutus- ning toitlustuskulud katavad organiseerijad.

Esimese tsükli jooksul, mis alustas 2020. aasta novembris, loodi üheksa ettevõtlusideed. Teise tsükli jooksul, mis alustas 2021. aasta oktoobris, loodi juba 16 ideed, mille arendamine käib praegusenigi täie hooga.

Esimese programmi tsükli parimateks valiti Rootsi-Eesti meeskond Orange 1 äriideega Enough ja Eesti-Läti meeskond Pink 2 ideeprojektiga SK1N. Enoughi visioon on üles ehitada platvorm, mis pöörab tähelepanu vaimsele tervisele, müües positiivsete sõnumitega T-särke, mille tulust 10% läheb heategevusele. SK1N tooteportfelli kuuluvad keskkonnasõbralikud unisex-vegan-ilutooted. Nii Enoughi kui SK1N-i tegemistega saab kursis olla Instagramis. Teise tsükli jooksul loodud 16 idee arendamine on veel käimas ning võitjad valitakse lõpuürituse jooksul järgmise aasta märtsi lõpus.

Registreerimistähtaeg programmi BE the Future on 23. jaanuar 2022.

Rohkem infot http://bethefuture.global.

Ürituse leht https://www.facebook.com/events/321959296433272

BE the Future on sündinud Tartu Loomemajanduskeskuse, Green and Smart Technology Clusteri ja Emax Sweden Economic Associationi koostööna ning seda rahastab Euroopa Regionaalfondi Kesk-Läänemere programm 2014–2020.

Rohkem infot
Karin Sepp
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
 +37253412371

14. Detsember 2021

Tartu Loomemajanduskeskus kogus oma ettevõtetelt, vilistlastelt ja majalistelt kokku mõtted ja ideed, milliseid jõulkinke võiks sel aastal oma sõpradele, kolleegidele ja lähedastele teha! Vaata põnevaid jõulukingiideid ning jõulupakkumisi meie uudiskirja JÕULUERI numbrist SIIT

07. Detsember 2021

Meil on heameel teada anda, et Tartu Loomemajanduskeskusel on nüüd tARTu hääle all oma taskuhääling "Loomeka lood". Tartu Loomemajanduskeskuse juhi Külli Hanseni  sõnul on uue sarja peamine eesmärk Tartu loomettevõtjate tutvustamine. „Tartu Loomemajanduskeskusest on aegade jooksul läbi käinud üle 200 ettevõtte, ka praegu on ikubatsioonis 21 ettevõtet, ja nii oma praeguste inkubantide kui ka vilistlaste tegemisi tahame tuua kuulajate ette. Loomeettevõtjad tegelevad enamasti seda tüüpi ettevõtlusega, mis puudutab isiklikult paljusid inimesi – mood, disain, film ja erinevad uuenduslikud äriideed. Samas on loomemajanduse valdkond konkurentsitihe ja edu saavutamine pole lihtne. Milliseid väljakutseid ja võib-olla ka ämbreid on ettevõtjatel ette tulnud ning kuidas nad on edu saavutanud, seda loodamegi kuulda nende endi käesti. Lisaks jätame endale loomingulise vabaduse kutsuda saadetesse ka teisi loomeinimesi või loovate protsesside juhte enda kogemusi ja lugusid jagama."

Taskuhäälingu esimeses saates tuleb juttu kunstioksjonist, filmifondist ja kõige muust, mis LMK-s toimumas. Saates said stuudios kokku LMK sihtasutuse juht Külli Hansen, ettevõtlusjuht Juta Kuhlberg ning inkubatsioonijuht Karin Sepp. Arutleti, mida on loomemajanduskeskus 12 aasta jooksul Tartus muutnud ning mida on loomeka ettevõtetel pakkuda nii tartlastele, aga ka laiale maailmale. Saatejuht on Raul Oreškin, heli tegi Jaanus Kaasik.

16. November 2021

Tartu Loomemajanduskeskus kui Balti-Põhja kogukonnakunsti võrgustiku esindaja Eestis  kutsub eesti kunstnikke osalema residentuuriprojektis Rootsis. Osalema on oodatud professionaalsed kunstnikud, kes soovivad teostada kogukonnakunsti ideed. Osalejal võivad olla eelnevad kogemused kogukonnakunsti projektide teostamisel, kuid see pole tingimata vajalik. Projekti elluviimiseks valitakse välja üks kunstnik Eestist ja üks kunstnik Rootsist, kes teevad residentuuri jooksul omavahelist koostööd.

Välja valitud kunstnik Eestist osaleb kaheetapilises residentuuris.

Esimene etapp toimub 15. - 28. jaanuaril 2022 ja selle aja jooksul tutvuvad Eestist ja Rootsist valitud kunstnikud Virserumi piirkonnaga Rootsis. Nädala jooksul töötatakse koostöös välja idee projekti läbiviimiseks ja valitakse välja kogukonna(d), kellega kunstnikud asuvad koos töötama. Kunstnikke toetab sel perioodil Virserumi Kunstihoone poolt määratud kontaktisik, kes viib nad kokku valitud sihtrühmadega ja korraldab nende kohapealse majutuse ning toitlustuse. Nädala lõppedes esitlevad kunstnikud oma kogukonnaprojekti ideid Virserumi Kunstihoone juhtidele, kes määravad projekti elluviimiseks stipendiumi. Ideede esitlemine võib toimuda kas suulise esitlusena või kirjaliku dokumendi presenteerimisega.

Teise etapina viiakse kogukonnakunsti projekt ellu. Kunstiprojekti täpsem toimumise aeg ja tingimused lepitakse kokku kunstnike ja Virserumi Kunstihoone vahel, kuid esialgse plaani kohaselt toimub projekt 2023. aasta kevadel. Projekt võib aset leida nii kunstihoone näitusesaalides või ka piirkonnas – näiteks tänavakunstina. Kunstiprojekti vormile piiranguid ei ole.

Tingimused

Eesti kunstnikest välja valitud osaleja peab olema valmis järgmiseks:

-   projekti esimeses etapis osalema kogu planeeritud aja, 15. - 28. jaanuaril 2022 ning tegema tihedat koostööd Rootsi Virserumi Kunstihoonega;

-   tegema koostööd rootsi kogukonnakunstnikuga nii kogukonnakunsti projekti esimeses kui ka teises etapis ja esitlema koostöös valminud ühist kunstiprojekti Virserumi Kunstihoone juures kevadel 2023.

Virserumi Kunstihoone rahastab kogu projekti. Projekti esimese etapi kulude hulka on arvestatud kunstniku majutus- ja elamiskulud Virserumis, mis kaetakse Virserumi Kunstihoone poolt. Lisaks tasutakse kunstnikule stipendiumit 10 000 SEK, mille kunstnik saab kätte projekti esimese etapi lõpus Rootsis.

Projekti teise etapi kulud lepivad kunstnikud Virserumi Kunstihoonega kokku idee esitlemisel.

Virsreumi Kunstihoone ja piirkond

Virserumi Kunstihoone on regionaalne kaasaegse kunsti keskus, mis on suunatud Rootsi lõunapiirkonnas elavatele inimestele. Hoone maht on 1600 m2 ja see on ehitatud kaasaegse kunsti eksponeerimise vajadusi silmas pidades. Hoonet haldab mittetulundusühing, mille üheks prioriteediks on rahvusvaheliste kunstiprojektide toomine piirkonda.

Virserumi maakonnas elab 1800 inimest ning selle keskuseks on Hultsfredi linn. Ajalooliselt on see olnud tööstuspiirkond ja inimeste hõivatusel on tööstusel ka seni oluline roll. Elanike arv piirkonnas näitab vähenemise trendi ja seda juba 1970-ndatest aastatest. Keskmine eluiga piirkonnas on küll rootsi keskmisest veidi kõrgem, kuid sissetulekud on keskmisest madalamad. Umbes 15% maakonna elanikest on sündinud välisriikides.

Valikukriteeriumid

Eesti ja Rootsi kunstnikud valitakse välja projekti ”Balti-Põhjamaade kogukonnakunstnike võrgustik” partnerite poolt. Projekti partneriteks on  Culturelab (Läti), Tartu Loomemajanduskeskus (Eesti) and Virserumi Kunstioone (Rootsi). Kandideerimisel on valiku kriteeriumiteks ühelt poolt kunstnike professionaalne taust ja eelnevad kogemused ning teiselt poolt motivatsioon projektis osalemiseks.

Osalemine                                                                                                                       

Osalemiseks palutakse kunstnikel saata enda CV ja motivatsioonikiri (max 1 A4). Motivatsioonikirjas on oluline kirjeldada enda huvi osalemise vastu ning näidata, kas esineb varasemaid kogemusi kogukonnakunsti tegemisel. Soovitav on lisada linke teostatud projektidele või materjalidele, kust leiab infot kunstniku poolt teostatud tööde kohta. 

Kõik taotlused tuleb saata e-posti teel ja lisatud dokumendid peavad olema pdf–formaadis. Lisatud dokumendid peavad olema salvestatud kunstniku ees- ja perekonnanime sisaldava pealkirjaga. Igale taotlejale saadetakse vastus taotluse kättesaamise kohta. Kõik projekti raames saadetavad taotlused peavad olema ingliskeelsed, samuti on ka kogu projekti tegevuskeel inglise keel.

Taotlus tuleb saata aadressile carolina.jonsson@virserumskonsthall.com, hiljemalt 5. detsembriks 2021.

Väljavalitud kunstnikke teavitatakse nädala jooksul.

Balti-Põhjamaade kogukonnakunsti võrgustik

Balti-Põhjamaade kogukonnakunsti võrgustik on algatatud kolme organisatsiooni koostöös:

Culturelab (Läti), Tartu Loomemajanduskeskus (Eesti) ja Virserums Kunstihoone (Rootsi).

Võrgustiku eesmärk on suurendada teadlikkust kogukonnaprojektide kohta ning viia ellu Balti ja Põhjamaade kunstnikke kaasavaid kogukonnaprojekte.

Võrgustik sai alguse Põhja-Baltimaade mobiilsusprogrammi toetusel ja rohkem infot projekti kohta leiab SIIT

Projekti partnerite kohta leiab rohkem infot järgmistelt linkidelt:

Culturelab, Cesis, Läti

 Tartu Loomemajanduskeskus, Tartu, Eesti.

Virserum Kunstihoone, Virserum, Rootsi

Infot projekti tegevuste kohta jagab Tartu Loomemajanduskeskuse poolt Külli Hansen – See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

16. November 2021

Novembris esilinastub lausa kolm Tartu Filmifondi toetatud filmi. Esimene neist juba täna, 16. novembril PÖFF Shorts rahvuslikus võistlusprogrammis kinos Artis, tegemist on Katrin Tegova lühifilmiga "Mia ja Liki". Filmi peategelasteks on kaks õde, kes võtavad lõputuna tunduvast suvest viimast, kuid märgid sellest, et nende vanematega on midagi pahasti, häirivad tüdrukute rõõmsat elu. Tüdrukud tajuvad enda ümber toimuvaid muutusi, ent ei suuda olukorda mõista, mis omakorda tekitab neist seletamatut hirmu ja segadust.

Filmi režissöör ja stsenarist on Katrin Tegova, operaator Mart Raun, kunstnik Katrin Sipelgas, helilooja Janek Murd, produtsent Maario Masing, filmi tootja Tandem Film. Mängivad Miriam Mia Maimik, Liisa-Lotta Vahemets, Andri Luup ja Maria Peterson. Filmi võtted toimusid 2020. aasta augustis Lõuna-Eestis, Vastseliinas. Filmi valmimist on toetanud Eesti Filmi Instituut, Eesti Kultuurkapital ja Tartu Filmifond.

Tallinna Pimedate Ööde Festivalil esilinastub ka teine Tartu Filmifondi toetatud film, milleks on Rainer Sarneti lavastuslik dokumentaalfilm "Vaino Vahingu päevaraamat". Kirjanik ja psühhiaater Vaino Vahing pidas aastatel 1968-1984 päevaraamatut, kus on kirjas reaalsed sündmused ja isikud Vahingu enda subjektiivses interpretatsioonis. Seal kajastatakse Tartu kultuurielu, armuseiklusi, boheemlikke olenguid ja vaimseid otsinguid. Vahingut huvitas piirsituatsioon, piirideületamine. Kunsti ja elu vahel Vahing selget piiri ei tõmmanud. Ta provotseeris inimesi, et nad kaotaks maski, kontrolli enda üle. Sellist provotseerimist nimetas Vahing Spieliks ehk mänguks. Vahingu päevaraamatu läbivaks teemaks on elu ohverdamine kunsti nimel. Elu, kus põleb ära olme, igapäev, jääb vaid puhas kunst. Kas on selline asi üldse võimalik, või tuleb meil ikkagi püüda kõigepealt armastada? Filmi eesmärgiks pole anda hinnangut Vahingule, vaid valgustada neid salakavalaid musti auke, mille serval Vahing balansseeris, mis teeb teda inimlikuks ja muudab ta loomingu siiani võluvaks.

Sarneti filmi võtted toimusid enamasti Tartus, lisaks on Tartu kajastatud nii filmis kasutatud arhiivikaadrites kui ka intervjuude filmimise lokatsioonides - Vana anatoomikum, Tartu Katoliku kirik jmt.

"Vaino Vahingu päevaraamat" esilinastus on PÖFF-il laupäeval, 20. novembril Coca-Cola Plaza kinos. Kinodesse jõuab film järgmise aasta jaanuaris. Filmi režissöör ja stsenarist on Rainer Sarnet, operaator Erik Põllumaa, kunstnik Laura Pählapuu, monteerija Martin Männik, produtsent Marianne Kõrver, filmi tootja on Klaasmeri. Osades Mari Abel, Taavi Eelmaa, Erki Laur, Tiina Tauraite, Juhan Ulfsak ja Liina Vahtrik. Filmi rahastajad on Eesti Filmi Instituut, Eesti Kultuurkapital ja Tartu Filmifond.

Novembris jõuab kinodesse veel kolmaski Tartu Filmifondi toetusega film, 17. novembril esilinastub Aku Louhimiehe pantvangidraama "Omerta 6/12", mis on Soome-Eesti koostööfilm. Film hakkab kinodes jooksma alates 19. novembrist nii Eestis kui Soomes. Louhimiehe film on enamasti üles filmitud Eestis, suur osa võtetest toimus 2021. aasta jaanuaris Tartus.

"Omerta 6/12" on soome kirjaniku Ilkka Remesi bestselleril "6/12" põhinev linateos, mis räägib Euroopa erioperatsioonide grupi Omerta operatsioonist. Lugu hakkab hargnema, kui Serbiast pärit rünnakurühm teeb Soome iseseisvuspäeval, 6. detsembril Soome presidendile atentaadi. Pantvangideks võetakse hulk auväärseid külalisi. Julgeolekuteenistuse ametnik Max Tanner (Jasper Pääkkönen) on pantvangikriisi läbirääkija ja peagi saab selgeks, et terrorirünnaku peamine sihtmärk on plaan Euroopa julgeoleku destabiliseerimiseks. Tanner peab tegema julgeid ja valusaid otsuseid, et välja selgitada, kes on rünnaku taga. Ohus ei ole mitte ainult inimelud - vaid kogu Euroopa tulevik.

Filmi režissöör on Aku Louhimies, operaator Mika Orasmaa, kunstnik Kaisa Mäkinen, osades Jasper Pääkkönen, Nanna Blondell, Sverrir Gudnason, Juhan Ulfsak, Mirtel Pohla, Märt Pius, Priit Pius jpt.

"Omerta 6/12" tootjateks on Soome produktsioonifirma Cinematic, filmi produtsendid on Antti J. Jokinen, Sirkka Rautiainen, Mikko Tenhunen, Evelin Penttilä. Film ning samanimeline telesari (2022) valmivad kaastootmises Stellar Filmiga Eestist. Projekti rahastavad Soome Filmi Sihtasutus, Business Finland, SF Studios, Film Estonia cash rebate meede, Viru Filmifond, Tartu Filmifond ning Gigantti, HP, Icepeak ning BMW. Filmi levitab Estinfilm.

26. Oktoober 2021

05. Oktoober 2021

Traditsiooniline üle-eestiline ettevõtlusnädal toimub sel aastal 4.-10. oktoobrini. Eesti suurima koolitusnädala juhtmõte on sel korral „Kohane ja võida!“. Ettevõtlusnädalal jagub erinevaid sündmusi ka Tartu Loomemajanduskeskusesse, mille tegevuspaik asub Tartus Kalevi ja Lutsu tänaval. 

5. oktoobril kell 15-17 ootab LMK Kalevi 17 majja kuulama esimest üritust sarjast "Loomeka lood", kus praegused ja endised LMK inkubandid räägivad oma ettevõtte lugusid.

Värskelt Tartu parima iduettevõtte tiitliga pärjatud Degritteri asutaja Taniel Põld peab ettekande teemal "Turustuskanalid ja edasimüüjate võrgustik nišitoote näitel", Anu Aun Klotsivabrikust jagab oma kogemust, kuidas ta müügikanalit otsides Amazonini jõudis ning Liis Tiisvelt  iLLIMORist räägib teemal “Disaini loomise lugu”.

6. oktoobril kell 16 avab oma õu ja uksed uuenenud Antoniuse Õu Lutsu tänaval.  

Külalisi tervitavad akustilise muusikaga Sandra ja Jalmar Vabarna, kohapeal saab maitsta toite Itaalia ja Palestiina toidumeistritelt ning kohtuda Antoniuse Õue stuudiotes tegutsevate meistrite ja disaineritega. Samal päeval toimub ka “Loova mõtlemise tehnikate” töötuba Lutsu tn 3 kell 14-16, mida viib läbi  Tartu Loomemajanduskeskuse juht, lektor ja koolitaja Külli Hansen.

Ettevõtlusnädala Tartu Loomemajanduskeskuses lõppakordiks on 7. oktoobril toimuv seminar “Tartu Filmifond kutsub külla - filmitööstuse perspektiivid”, mis leiab aset LMK konverentsisaalis Kalevi tänaval kell 16-18.

Ülevaate eesti filmitööstusest annab Kopli Kinokompanii produtsent Anneli Ahven, Tartu Filmifondi tutvustab ning Eesti filmitööstuse potentsiaalist rahvusvaheliste kaasproduktsioonide kaasamisel kõneleb Tartu Filmifondi projektijuht Inga Koppel, Tartu Filmifondi toel valminud filmide tegemisest jagavad oma kogemusi produtsent Anneli Ahven (“Õnn tuleb magades” ning mängufilm “Johannes Pääsukese tõeline elu”), produtsent ja režissöör Katri Rannastu ning režissöör Joosep Matjus Wildkinost (“Tuulte tahutud maa” ja “Pingeväljade aednik”) ning produtsent Sander Lebreht (2020. aasta tudengifilmi Oscari võitja “Mu kallid laibad”).

Ettevõtlusnädala sündmused on kõik tasuta!

16. September 2021

Tartu Ettevõtlusnädalal pakutava programmiga saab tutvuda ja üritustele registreeruda veebilehel https://ettevotlusnadal.ee/tartu/
 
Ettevõtlusnädala korraldajad järgivad Eesti Vabariigi Valitsuse ürituste korraldamise nõudeid ja Terviseameti soovitusi. Sündmustel pääsemiseks tuleb külastajal tõendada oma nakkusohutust, esitades selleks tõendi COVID-19 vaktsineerimiskuuri läbimise, läbipõdemise või negatiivse testitulemuse kohta. Ettevõtlusnädal on valmis tegema ürituste korraldamisel ka jooksvaid muudatusi juhul, kui olukord seda nõuab.

Ettevõtlusnädal on suurim üle-eestiline ettevõtlusüritus, mis toimub igal aastal oktoobrikuu alguses. Ettevõtlusnädalat korraldavad maakondlikud arenduskeskused, juba 16. korda ning see viiakse läbi kõigis 15 maakonnas. Ettevõtlusnädala eesmärk on inspireerida ja julgustada inimesi enda ideid ellu viima, olgu selleks näiteks äriga alustamine, e-poe loomine või mõne uue põneva tootega turule tulemine. Vaata lähemalt: https://ettevotlusnadal.ee/
 
Ettevõtlusnädalat koordineerib Maakondlike Arenduskeskuste võrgustik.
Ettevõtlusnädal viiakse ellu Euroopa Regionaalarengu Fondi toel.

30. August 2021

Alates 1. septembrist 2021 on Tartu Loomemajanduskeskuse juhiks Külli Hansen, kes eelnevalt on töötanud pikaajaliselt LMK-s projektijuhina. Loomemajanduskeskuse praegune juht Kristiina Reidolv alustab tööd Viimsi uue kultuuri- ja hariduskeskuse Artium juhina.

27. Juuli 2021

5. augustil avab Tartus Aparaaditehases Tartu Loomemajanduskeskuse inkubant Kristel Kalda kogukondliku sõltumatu raamatupoe Biblioteek, mis koondab raamatusõpru regulaarselt koos käivasse lugemisklubisse, korraldab raamatuesitlusi ja pakub nii lastele kui suurtele võimalust ka kohapeal aega veeta. 

Hoolikalt valitud kirjandusteoste hulgast leiab poest nii ilu- kui teadmiskirjandust, laste- ja noorteraamatuid, elukunstiteoseid kui ka väikese valiku muukeelset kirjandust.

"Kuna Eestis ilmub aastas üle 3500 erineva teose, siis Biblioteek aitab oma eelvalikuga parimad teosed lihtsamini üles leida. Eriline rõhk on lõunaeesti kirjandusel ning Eesti autorite tutvustamisel välismaalastele – poest leiab terve riiulitäie teistesse keeltesse tõlgitud eesti kirjandust. Lisaks uutele raamatutele on müügil valik kasutatud raamatuid," tutvustab uue raamatupoe valikut Biblioteegi idee algataja ja üks asutajatest Kristel Kalda.

Biblioteegis on lisaks raamatuelamuste saamisele võimalik toetada ka kohalikke ettevõtteid. Esindatud on erinevad Lõuna-Eesti väiketootjad, näiteks nagu Põlvas tegutsev Tillu Kohvik oma suupistetega ning Setomaal asuv Uma tettü looduslikult puhaste jookidega. Raamatupood teeb koostööd ka Eesti ühe teadlikuma teekultuuri edendaja Chado teepoega, kelle ainulaadne teevalik on samuti Biblioteegis saadaval ning kohapeal tarbimiseks. Gruppidele korraldab Biblioteek  ettetellimisel tee- ja raamatusoovituste õhtuid.

Bibilioteek asub Tartus Aparaaditehases (Kastani 42, 1. sissepääs) ja ootab alates 5. augustist raamatusõpru ja teegurmaane esmaspäevast reedeni kell 10-18 ning laupäeviti kell 11-16. Biblioteegi avamine on osa ka 2. augustil algava armastusfilmide festivali Tartuff programmist.

Raamatupoe loomist toetas Hooandja ühisrahastusplatvormil enam kui 180 inimest ning lisaks asutajale Kristel Kaldale kuulub Biblioteegi meeskonda ka Eesti Kultuurkapitali kirjanduspreemia nominent Joosep Vesselov.

Kristel Kalda on Tartu Loomemajanduskeskuse inkubant ning lisaks Biblioteegile koordineerib Kristel ka lugemisklubi “Trükimust ja pool pokaali”.


Kontakt:
Kristel Kalda
Raamatupood Biblioteek
Kastani 42, Tartu
Tel 5288 746
www.facebook.com/raamatupoodbiblioteek

28. Mai 2021

28. mail algusega kell 18 toimub taas Tartu noore kunsti oksjon.
Oksjon toimub Tartu Loomemajanduskeskuses (Kalevi 17 saalis) ning virtuaalselt Osta.ee keskkonnas.

Sellekevadisele oksjonile laekus ligi 300 tööd, millest välja valitud sai 69 kunstniku 71 tööd. Selle aasta valikust leidub nii juba teada tuntud nimesid noore kunsti oksjonilt ja mujaltki (näiteks Liisi Örd, Alar Tuul, Edward von Lõngus, Alexei Gordin), kuid ka uusi noori tegijaid, kelle tähelend kunstimaastikul on veel alles ees. Oksjoni projektijuhi Eliise Marie Nõgeli sõnul on selle aasta valik mitmekesine - maali ja graafika kõrval torkab silma digitaalmaalide suurem osakaal võrreldes varasemate aastatega ning tehnikas eristuvad ka veel näiteks Maryliis Teinfeldt-Grinsi raamitud tikand, Laivi lõuendile kantud tekstiilne autoritehnika, aga ka Edward Von Lõnguse stencil tehnikas “Viimne kohtupäev”. Viimase töö alustab oksjonit ka kõrgeima alghinna juurest (2021€).

Madalaimast alghinnast (1€) alustasid oksjonit kunstnik Talia tööd “Smile!” ja “Tranquile”, neljapäeva pärastlõunaks olid mõlema töö hinnad tõusnud aga üle 200€.

Kogu oksjoni valikuga saab tutvuda https://www.osta.ee/kategooria/tartu-kunstioksjon, samal lehel saab ka oksjoni lõppemiseni töödele pakkumisi teha.

Tartu noore kunsti oksjon toimub Tartu Loomemajanduskeskuse algatusel igal kevadel ja sügisel juba alates 2009. aastast. See on ainulaadne just noorte kunstnike loomingu müügile ja tutvustamisele pühendunud kunstioksjon Eestis. Toome avalikkuse ette nii uusi loojaid, kelle tähelend on alles ees kui ka esitleme oksjonil noori professionaalseid kunstnikke nende tiputeostega. Eesmärk on pakkuda põnevat ja head kunsti nii esmasele kunstiostjale kui ka pühendunud kollektsionäärile.

26. Aprill 2021

Tartu Loomemajanduskeskus koostöös Läti partneriga Green and Smart Technology Cluster ja Rootsi partneriga Emax Sweden Economic Association korraldasid rahvusvahelise projekti BE the Future raames 6-kuulise koolitustsükli, mille käigus õpilased said proovida, mida kujutab ettevõtjaks olemine.

Projekt on suunatud Rootsi, Läti ja Eesti 15-18-aastastele tütarlastele eesmärgiga tõsta nende teadlikkust enda kui tööandja võimalikkusest tööturul, näitamaks ettevõtlust kui ühte karjäärivaliku võimalust. Koolitustsükli jooksul said 75 noort testida ja arendada enda ärilist mõtlemist reaalsetes olukordades, proovida koostöötamist rahvusvahelises meeskonnas, küsida nõu edukatelt ettevõtjatelt ning osalejatele pakuti tipptasemel mentortuge. Programm toimus inglise keeles.

2020. aasta novembris alanud projekti esimese koolitustsükli käigus loodi 9 ettevõtlusideed ning 6 kuu jooksul nõustasid noori Tartu Loomemajanduskeskusest mentorid Külli Hansen, Karin Sepp ja Katrin Tegova.

Tüdrukud kaitsesid oma ettevõtlusideid, nende edasiarendusi ning projekti käigus saavutatud tulemusi žürii ees 18. aprillil ning parimateks valiti Rootsi-Eesti meeskond Orange 1 äriideega Enough ja Eesti-Läti meeskond Pink 2 ideeprojektiga SK1N. Enough’i visiooniks on üles ehitada platvorm, mis pöörab tähelepanu vaimsele tervisele, müües positiivsete sõnumitega T-särke, mille tulust 10% läheb heategevusele. SK1N tooteportfelli kuuluvad keskkonnasõbralikud unisex vegan ilutooted. Nii Enogh'i kui SK1Ni tegemistega saab kursis olla Instagramis. Võtjatiimid sõidavad võidureisile Berliini tutvumaks sealse ettevõtluse ökosüsteemiga.

Žüriisse kuulusid ülemaailmse meediakompanii Httpooli esindaja Aiga Kalbjonoka Lätist, Örebro maakonna halduskogu strateegijajuht Åsa Lindin Rootsist ning rõivadisainer Kairi Lentsius Eestist.

Eestipoolne projektijuht Karin Sepp: “Projekt näitas, kui suur on noorte tütarlaste huvi ettevõtluse vastu ning nõudlus BE The Future sarnaste programmide järele, kus päriselt reaalses elus saab oma ideid ja oskusi testida. Nii organiseerijad, mentorid kui ka žüriiliikmed olid ääretult positiivselt üllatunud lõpuesitluste tasemest ning professionaalsusest. Projekti käigus saime teada, et noortele on olulisteks teemadeks keskkonnasõbralikkus, paljudele neist olulised ka unisex ja vegantooted. Lisaks peab nentima, et noored orienteeruvad väga hästi brändimaailmas ning neil on justkui intuitiivne oskus neid ise luua. Ka korraldajatele oli projekti esimene tsükkel suurepärane kogemus.”

Projekti BE the Future, mis tutvustab ettevõtlikku ellusuhtumist läbi parimate kogemuslugude, inspireerivate coach’ide ning toetavate mentorite kaasamise, teine koolitustsükkel algab sügisel 2021, kus programmi võetakse järgmised 75 tütarlast Eestist, Lätist ja Rootsist. Be the Future leiab aset kolme aasta jooksul (veebruar 2020 - detsember 2022), mille jooksul toimub kokku kolm koolitustsüklit.

Projekt “Be The Future” on rahastatud Euroopa Regionaalfondi Kesk Läänemere programmi 2014-2020 vahenditest.

Loe lähemalt projekti kohta:
http://bethefuture.global/
https://bit.ly/3aFxKOm

Rohkem infot:
Karin Sepp
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
+37253412371

26. Aprill 2021

Tartu Loomemajanduskeskus on Gruusias läbi viimas Eesti Välisministeeriumi poolt rahastatud projekti "Going Global Georgia”, mille eesmärk on toetada Gruusia mikro-ja väikeettevõtjate ekspordisuutlikkust. Projekti esimene tegevus - koolitus, mille tulemusena õppisid osalejad kasutama Facebooki ja Instagrami võimalusi enda äriideede, ettevõtete ja toodete reklaamimiseks ning müüginumbrite suurendamiseks, jõudis edukalt lõpule. Kursusel osales 42 koolitatavat, kes andsid koolitusele väga positiivset tagasisidet ning tunnistasid, et kursus vastas nende ootustele või isegi ületas neid. Erilist tänu pälvis koolituse läbiviija Jaan Kruusma ettevõttest 7Blaze, kes suutis väga professionaalselt kaasata kõiki osalejaid ning muutis ka keerukamad teemad mõistetavaks.

Koolitaja Jaan Kruusma: “Rõõm oli näha end koolitamas nii palju aktiivseid ja ettevõtlikke inimesi. Vaatamata koolituse virtuaalsele formaadile, tundsin, et sain hea kontakti osalejatega ning info ja ideed jõudsid nendeni. Hästi on teostatud korralduslik pool: seminarid on jaotatud mitmele päevale, mis annab võimalusele teemasid rahulikult läbi võtta ning osalejatel end ka praktiliste ülesannetega proovile panna.”

Projekti “Going Global Georgia” eesmärgiks on Gruusias asuvate väike- ja mikroettevõtete ning ettevõtluse õpetajate ettevõtlusalaste teadmiste ning kompetentside suurendamine eesmärgiga tõsta nende oskuseid veebikeskkondade kasutamisel. Projekt kestab 31. detsembrini 2021.

Koolitusel osalejate toetamiseks ja saadud teadmiste paremaks rakendamiseks luuakse kohalik toetusvõrgustik ja viiakse läbi praktilisi seminare. Projekti lõpus toimub ka eesti koolitajate sõit Gruusiasse, kus toimuvad viimased täiendkoolitused ja seminarid.

Projekti koolitajateks on Eestis tunnustatud oma ala eksperdid Jaan Kruusma (Facebook ja Instagram), Kadri Ronk (Google Ads), Indrek Põldvee (LinkedIn), Victoria Silber (Etsy) ja Mihkel Moosel (Amazon).

Projekti rahastab Välisministeerium arengu- ja humanitaarabi vahenditest.

23. Märts 2021

“Maastikud ja kehad” on Saksa lavastaja ja filmitegija Daniel Kötteri viieosaline lavastusteseeria, mille viimane osa “Põlevkivi” produtseeritakse Eestis.

Kokku uurib Kötter kaevanduspiirkondi Saksamaal, Lääne-Paapuas, Kongos ja Eestis, Ida-Virumaal. Koostöös muusikute, etenduskunstnike ja kohalike kaevuritega uuritakse projekti käigus ressursside (koltan, kuld, pruunsüsi, põlevkivi) kaevandamise mõju maastike muutumisele ning sellest tulenevat elukeskkonna muutumist ning mõju inimestele. 

Uurimusega Ida-Virumaa kaevanduste piirkonnas alustas meeskond juba 2021. aasta veebruaris. Projekt keskendub põlevkivi kaevandamisele Euroopa äärealadel ja selle territoriaalsele mõjule Eesti vene vähemustele.

Ida-Virumaa kaevandusi peegeldava lavastuse “Põlevkivi”, alapealkirjaga “Maastikud ja kehad nr 5” teatriprojekti showing, vestlusringid ja filmiõhtu toimuvad augustis 2021 Tartus ja Narvas. Lavastuse maailma esietendus toimub Saksamaal, rahvusvahelise etenduskunstide festivali Weimar Kunstfest raames septembris 2021, kui esitletakse kõiki viit osa lavastusteseeriast “Maastikud ja kehad”.

“Põlevkivi” lavastusprojekti käigus saavad kokku Saksa lavastaja, eesti antropoloogid, Ida-Virumaa juurtega bändi KEETAI, eesotsas noore andeka muusiku Pavel Zionoviga, piirkonnas elavad eestivenelased ning kaevurid. Eesmärgiks on tutvustada Ida-Virumaa kaevanduste sulgemise ehk PÕXIT-iga seotud probleemistikku ja keskkonnaõigluse teemat publikule üle Eesti. Käesoleval suvel toimuvad Tartus ja Narvas teatriprojekti showing, vestlusringid, Daniel Kötteri filmiprogrammi ja filmiõhtu põlevkivi kaevandamise teemal. 

Eesti esietendus leiab aset uue rahvusvahelise etenduskunstide festivali Performa Borealise pilootfestivalil 2022. aasta suve lõpus, mis on Tartu Loomemajanduskeskusel plaanis kutsuda ellu Euroopa Kultuuripealinna Tartu 2024 raames. Rahvusvahelise etenduskunstide festivali Performa Borealise teemaks on sotsiaalselt vastutustundlik ja keskkonnateadlik teater.  

Tartu Loomemajanduskeskuse juht Kristiina Reidolv: “Meie jaoks on ühelt poolt oluline tutvustada Eesti publikule interdistsiplinaarseid lavastajaid Euroopa kaasaegsete etenduskunstide skeenelt ning teisalt tõsta fookusesse nii sotsiaalsed kui keskkonnaalased teravad probleemipüstitused, millel on globaalne haare”. 

Daniel Kötter on Saksa teatrilavastaja ja filmirežissöör, kes ühendab eksperimentaalfilmi tehnikaid performatiivsete ja dokumentaalsete lavastuselementidega. Tema filme on näidatud kogu maailmas arvukatel filmi- ja videokunsti festivalidel, galeriides, teatrites ja kontserdisaalides. Tema dokumentaalfilm “Hashti Teheran” (2017, 60 ') võitis 2017. aastal Saksamaa lühifilmide eriauhinna. Samuti on ta lavastanud mitmeid interdistsiplinaarseid dokumentaalteatri lavastusi, mida on esitletud mitmetel rahvusvahelistel festivalidel.

“Põlevkivi” produtsentideks on Tartu Loomemajanduskeskus ja MTÜ Prothemus.

Projekti toetavad Tartu linnavalitsus, British Council, Eesti Kultuurkapital ning Goethe Instituut ja Doppelpass, Kulturstiftung des Bundes (Saksamaa). 

10. Märts 2021

Tartu Loomemajanduskeskus alustab koolitustega Gruusias.

Tartu Loomemajanduskeskus alustab Gruusias projektiga “Going Global Georgia”, mida rahastab Välisministeerium arengu- ja humanitaarabi vahenditest. Projekti avaüritus toimub 13. märtsil Zoom keskkonnas ning sellel astuvad üles Tartu Loomemajanduskeskuse ja projekti Gruusia partnerorganisatsiooni Crystal Consulting esindajad. Tervitussõnad ütleb Eesti Vabariigi suursaadik Gruusias Riina Kaljurand.

Projekti “Going Global Georgia” eesmärgiks on Gruusias asuvate väike- ja mikroettevõtete ning ettevõtluse õpetajate ettevõtlusalaste teadmiste ning kompetentside suurendamine tõstes nende oskuseid veebikeskkondade kasutamisel. Erilist tähelepanu pööratakse naisettevõtjate koolitamisele. Projekti tegevuste kaudu on kavas suurendada projektis osalevate ettevõtete käivet, tuntust ning ekspordivõimekust. Projekti raames pakuvad Eesti koolitajad veebikoolitusi, mis annavad baasteadmiseid erinevate sotsiaalmeedia kanalite (Facebook, Instagram, LinkedIn) ning Google, Amazoni ja Etsy keskkondade kasutamisest ettevõtluses. Koolitusi viivad läbi tunnustatud eksperdid ja oma valdkonna praktikud Jaan Kruusma, Kadri Ronk, Indrek Põldvee, Victoria Silber ja Mihkel Moosel. Koolitusel osalejate toetamiseks ja saadud teadmiste paremaks rakendamiseks luuakse kohalik toetusvõrgustik ja viiakse läbi praktilisi seminare. Projekti lõpus toimuvad koolitussessioonid Gruusias - Tbilisis ja Kutaisis.

Koolitusprogrammi kandideeris ligi 160 inimest, kelle hulgast valiti välja 50 osalejat.

Tartu Loomemajanduskeskuse juht Kristiina Reidolv kommenteerib projekti järgnevalt: “Meil on hea meel, et saame Välisministeeriumi abiga pakkuda tuge Gruusia mikroettevõtetele ning ka loomevaldkondades tegutsevatele ettevõtlikele inimestele. Huvi koolitustel osalemise vastu on olnud üle ootuste suur, mis näitab, et meie koolituste teemad on asjakohased ning vajalikud ettevõtete arendamisel.”

Projekt kestab 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2021.

Tartu Loomemajanduskeskus on loomemajanduse arenduskeskus ja inkubaator, mille eesmärgiks on loomemajandusalase teadlikkuse tõstmine, ettevõtluse kasvu kiirendamine ning innovaatiliste ja kõrge lisandväärtusega loomemajanduse ettevõtete tekke toetamine Tartus ja Lõuna-Eestis.

Rohkem infot projekti kohta leiab SIIT

Külli Hansen
projektijuht
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
+372 510 6865

14. Veebruar 2021

Tartu Loomemajanduskeskus aastal 2020

Tartu Loomemajanduskeskus on loomemajanduse arenduskeskus ja inkubaator, mille eesmärgiks on loomemajandusalase teadlikkuse tõstmine, ettevõtluse kasvu kiirendamine ning innovaatiliste ja kõrge lisandväärtusega loomemajanduse ettevõtete tekke toetamine Tartus ja Lõuna-Eestis. Tartu Loomemajanduskeskus on 2020. aasta lõpu seisuga tegutsenud 11 aastat.

Eelinkubatsioon ja inkubatsioon

2020. aastal uuendas LMK oma eelinkubatsiooni kui inkubatsiooniprogrammi. LMK korraldas Tartu linna ettevõtluse tugistruktuuride koostööformaadi Start-up Tartu raames eelinkubatsiooni koostöös Tartu Ärinõuandlaga ning lisaks LMK traditsioonilisele inkubatsiooniprogrammile kutsus ellu koos Tartu Teaduspargiga ühisinkubatsiooni Gaming meets film.

LMK ja Tartu Ärinõuandla eelinkubatsioonis osales 2020. aasta sügisel 25 ettevõtet, kellest äriplaani kaitses 22. Seega 2020. aasta lõpuks on eelinkubatsiooni läbinud 11 aasta jooksul 227 ideed ja äriplaani kaitsnud 214 ettevõtet. 

Tartu Loomemajanduskeskuse inkubatsioonis olid 2020. aastal 22 ettevõtet, neist 13 olid uued ettevõtted, mis liitusid 2020. aastal. Inkubantide arv suurenes 2020. aastal hüppeliselt. LMK inkubatsioonis olid järgmised ettevõtted: ResonareDesign OÜ, Elamusdisaini Agentuur OÜ, Kadipuu OÜ, ILLIMOR OÜ, Loovhoog OÜ, Turdleht OÜ, Ö Stuudio OÜ, OÜ Metsaliisu, OÜ Puudrinägu, MAE Kosmeetika OÜ, Tchulana OÜ, MTÜ Kodavere Pärimuskeskus, MTÜ Homo legens, Kratlandia OÜ, Lillevoog OÜ, Ateljee Mandil OÜ, Psühhoteek OÜ, Klotsivabrik OÜ, Kuul OÜ, Degritter OÜ, Geomeetriline Loom OÜ ja Sing Sale Pro OÜ. Seega LMK põhiinkubatsiooni on aastatel 2009–2020 läbinud kokku 141 ettevõtet.

LMK pakkus koroonakriisi tingimustes inkubantidele ja rentnikele erinevaid tugimeetmeid.

Inkubatsiooni raames toimusid 2020. aastal kevadel ja sügisel veebikoolitused, mis olid keskendunud eelkõige digiturundusele. 

Toimusid veebikoolitused „LMK x digiturundus“:

• Kuidas koostada pressiteateid ja suhelda meediaga? Koolitus toimus 8.05.2020, koolitaja Katrin Tegova.
• Kuidas turundada edukalt Facebookis ja Instagramis? Koolitus toimus 15.05.2020, koolitaja Katrin Tegova.
• Kuidas Google Ads aitab sul jõuda õigete klientideni? Koolitus toimus 22. ja 29.05.2020. Koolitaja Kadri Ronk.
• Kuidas hinnata Amazonis müümise potentsiaali ja teha turu-uuringuid? Koolitus toimus 5.06.2020. Koolitaja Mihkel Moosel.
• Kuidas turundada ja müüa edukalt Etsy-keskkonnas? Koolitus toimus 4.,11.,18.,25.09 ja 2.10.2020. Koolitaja Victoria Silber. Osales 34 inimest, nendest 10 olid Tartu LMK ja 9 Tallinna Loomeinkubaatori inkubandid. 
• LinkedIn praktiline töötuba. Koolitus toimus 9.10.2020, koolitaja Indrek Põldvee. 

Koolitustel osales kokku 87 inimest.

LMK alustas koos Tartu Teaduspargiga ühisinkubatsiooni gaming meets film.

Koostöö seisneb mängu- ja filmitööstuse valdkonna iduettevõtete inkubeerimise ja vastava kompetentsi edendamisel Interreg Kesk-Läänemere programmist rahastatud projekti Baltic Explorers - Exploring New Markets for Central Baltic Games Industry projekti ja Interreg Läänemere programmist rahastatud projekti Baltic Sea Game Incubation, mille mõlema projekti partneriks on Tartu Teaduspark. Esimeses õppeprogrammis osalevad 5 filmi- ja mängunduse taustaga ettevõtet: Maru VR, Revolver Film, Tartu Multifilm, VR Blueray, OWALO.

LMK tiim uuendas inkubatsiooniprogrammi „tailor-made“ lähenemisega – inkubatsiooniprogrammi on oodatud nii alustavad loome-ettevõtted kui ka juba tegutsevad ettevõtted, kes soovivad oma äriplaani uuendada, tegevushaaret laiendada või liikuda edasi uutele rahvusvahelistele turgudele. Nii ettevõtlusalaseid ja mentorite konsultatsioone kui koolitusi pakuti vastavalt iga inkubandi vajadustele. 

Mentorid

LMK alustas nii äri- kui loomevaldkonna mentoriprogrammi loomist. LMK-l on 2020. aasta lõpu seisuga 7 lepingulist mentorit - Triin Kask, Triinu Pungits, Katrin Tegova, Kadri Ronk, Meelis Luht, Piret Vapajeva ja Anneli Ahven. Mentorkohtumisi inkubantidega toimus 2020. aastal kokku 83.

Välismessid ja kontaktreisid

LMK toetas aastal 2020 kahe inkubandi välisreise:  Kuul OÜ, 15.-19.01.2020 Berliini Fashion Week’I külastamine, OÜ Psühhoteek, 12.-14.06.2020 Cesises partneritega kohtumine.

Auhinnad

Konkursil „Parim ettevõtja 2019", mis korraldati 2020. aasta novembris, tunnistas Tartu Linnavalitsus edukaimaks alustajaks Tartu Loomemajanduskeskuses ettevõte Degritter OÜ. Lisaks sai Degritter ka Luminori auhinna. Degritter on Tartu Loomemajanduskeskuses läbi aegade kõige võimsam alustaja. Nad on paari aastaga teinud meeletu hüppe müügitulus, mis tuleb 99% ekspordist. Nende tähtsamad välisturud on USA, Aasia, Suurbritannia ja Saksamaa, kus neil on tänaseks juba 45 edasimüüjat. Nad oskavad edukalt kombineerida tootearenduses innovatsiooni ja väga head disaini.

Tartu Loomemajanduskeskus tunnustas 2020. aastal tublimaid keskuse ettevõtjaid üritusel “Siilid ämbris”.  LMK aasta ettevõtja tiitli ja eksportija tiitli pälvis Degritter, aasta uustulnukaks valiti Loovhoog, aasta hüppe kategoorias premeeriti 3D-prinditud siiliga Psühhoteeki. Aasta kolleegiks valiti Tartu Loomemajanduskeskuse konsultant Juta Kuhlberg. Üle anti ka legendaarne Kuldne Ämber, mille sel aastal sai parima ja värvikamalt esitatud "ämbriloo" eest Antoniuse Õue stuudiokompleksis tegutsev nahakunstnik Tiina Andron. 

Ettevõtluse hackathonid 

• LMK aitas kaaskorraldada Arts and robots hackathoni koos Garage 48-ga. Tartu Loomemajanduskeskuse eriauhind (1-aastane inkubatsiooniprogramm) läks tiimile “SŠŠUUUUŠSHH”, kelle ideeks oli akustiliste plaatide valmistamine ruumi akustika kontrollimiseks.
• Eelinkubandid ja inkubandid said tänu LMK panustamisele osa ettevõtlusfestivalist sTARTUp Day 2020. 2020 sTARTUp Day demoalal osalesid Kuul OÜ ja Degritter OÜ, Inga Koppel tutvustas ärifestivalil Johannes Pääsukese multimeediakeskuse ja filmistuudio ideed. LMK kutsus esinema Anna Talvi (Starlight lava). Festivali tiimi ametlik rõivabränd LMK inkubandilt – k u u l. 
• Ajujahil sai LMK eriauhinna (1-aastane inkubatsioonipakett) A Story/Jutupesa. Ettevõtlusnädala raames toimus LMK-s traditsiooniline ühisüritus “Ajujaht x Tartu Loomemajanduskeskus: Ettevõtluse loomeloogika“.
• Tartumaa Loometalgud toimusid sel aastal esimest korda. Tartumaa Loometalgud oli häkatoni stiilis nädalavahetus, mis põhines võrumaalaste ürituse Vunki mano! meetodil, kus igaüks sai osaleda maakonna elu edendavate uudsete teenuste arendamises ja toimivate lahendusteni jõudmises. Kodavere tiim pälvis Tartumaa Loometalgutel LMK eripreemia, milleks oli 1-aastane inkubatsioonipakett.
• LMK jagas auhinna KEDGE Business Schooli poolt korraldatud rahvusvahelisele tudengitiimide  konkursile. Aastase inkubatsiooni auhind anti üle ideele „Myart“- best student team presentation in Hack the crisis – creativity for start-up entrepreneurship.

LMK tiim koostas „Tartu Loomemajanduskeskuse arengukava kuni aastani 2024“. Samuti hakkas LMK andma välja infokirju regulaarsusega 2 korda kuus.

LMK välisprojektid

LMK osales 2020. aastal uutes välisprojektides:

• Interreg Kesk-Läänemere programm, BE the Future – 3-aastat kestev projekt.

Põhipartner: Emax Sweden Economic Association.

Partnerid: Green and Smart Technology Cluster, Läti ja LMK.

Tartu Loomemajanduskeskus koostöös Läti partneriga Green and Smart Technology Cluster ja Rootsi partneriga Emax Sweden Economic Association alustasid 2020. aastal rahvusvahelist projekti BE the future. Projekt on suunatud Rootsi, Läti ja Eesti 15-18-aastastele tütarlastele eesmärgiga tõsta nende teadlikkust enda kui tööandja võimalustest tööturul, kujundada nende hoiakuid ettevõtlustegevuste suhtes ning julgustada testima oma äriideid, näitamaks ettevõtlust kui ühte karjäärivaliku võimalust. Programm pakub võimalust noortele testida ja arendada ärilist mõtlemist, proovida koostöötamist rahvusvahelises meeskonnas,  küsida nõu edukatelt ettevõtjatelt ning saada tipptasemel mentortuge terve programmi jooksul. Programm toimub inglise keeles.

Projekti käigus juhendatakse, treenitakse ja mentordatakse 225 kolme erineva riigi noort tulevast naisettevõtjat läbi õpilasfirmade arendamise. Projekti jooksul luuakse vähemalt 50 õpilasfirmat, mille kaudu praktiseeritakse ettevõtlikku mõtlemisviisi reaalses elus. 

• Nordic-Baltic Mobility Programme for Culture Short-term networks esitatud projekt Nordic Community Arts network. 

Põhipartner: Culturelab, Cesis, Latvia (culturelab.com)

Partnerid: Tartu LMK ja Virserum Konsthall, Kalmar, Rootsi

Kogukonnakunsti arendamisele suunatud projekti pikkus on 12 kuud.

LMK osales ka väiksemates nii Eesti ja välisprojektides.

LMK ellukutsutud initsiatiivid

• Eesti Moe Festival

Estonian Fashion Festival toimus 2020. aastal 10. - 12. juunini ja esmakordselt online´s. Festivali peavõitjaks pärjati Annika Kiidron, kes sai kutse osaleda septembris toimuval International Young Designers Contestil Kiievis. Effil esitlesid 30 noordisainerit oma loomingut tervele Baltikumile. Kolme väga omanäolist moeetendust koondav Eff on iga-aastane Tartus toimuv suursündmus, mis keskendub eelkõige jätkusuutliku moe popularseerimisele ja disaineritele ekspordivõimaluste pakkumisele. 

Estonian Fashion Festival 2020 pakkus moeloomingu kõrval vaatajatele kodudes ka korralikku šõud kümne erineva meediakanali kaudu. Tartu vanim moeetendus Mood-Performance-Tants 2020 näiteks esitles disainerite loomingut lühifilmide formaadis. Kõik filmid lavastas koreograaf Hanna Junti, lähtudes eelkõige moekollektsioonide kontseptsioonist.

OmaMood 2020 moeetendus toimus otseülekande formaadis aga otse Rahvusarhiivi hoonest. Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemiast alguse saanud moeetendus suutis tänu tugevale meeskonnale tutvustada otseülekande vahendusel kümne eesti disainerite kollektsiooni kokku 79 komplektiga, mida esitlesid 45 modelli.

LMK korraldas Antoniuse moeetendust. Selleaastasel Antoniuse moeetendusel sai näha aga 11 disaineri kollektsioone, kes esindasid nii naiste-, meeste-, laste- kui ka aksessuaarikollektsioone. Eelkõige ready-to-wear disainidele keskenduv Antoniuse moeetendus toimus juba kolmandat aastat järjest Eesti Rahva Muuseumi hoones.

• Tartu Noore Kunsti Oksjon

Tartu Noore Kunsti Oksjon toimus Covid-19 tõttu 2020. aastal vaid 1 korra. Töid laekus 250, mille saatis 117 kunstnikku. Enampakkumisel oli 62 värsket kunstiteost 55 erinevalt kunstnikult. Enampakkumine leidis aset nii Tartu Loomemajanduskeskuse saalis (Kalevi 17) kui ka samaaegselt Osta.ee keskkonnas. 

Oksjon osutus üllatavalt edukaks, uue omaniku leidsid 61 teost.  Kõige kõrgem hind: Edward von Lõngus "Surmatants" summaga 9999 eurot. 

•    Tartu Filmifond
  
  
• • 2020. aastal Tartu Filmifondi poolt toetatud filmid:

Tartu Filmifond toetas 2020. aastal kokku 9 filmi, millest 8 on uued filmid ja 1 Tartu Filmifondi poolt 2019. aastal toetatud filmile “Fred Jüssi. Olemise ilu” tehtud lõpumakse. Kokku toetati 3 eesti mängufilmi, 4 dokumentaalfilmi ja 2 lühifilmi. Taotluste arv suurenes hüppeliselt. 

Tartu Linnavalitsuse otsusega said sel aastal Tartu Filmifondist mängufilmidest toetust Jaak Kilmi "Tagurpidi torn" (tootja Stellar Film), Ergo Kulla "Soo" (tootjad Taska Film, Kassikuld ja Apollo Film Productions) ja Elmo Nüganeni mängufilmide triloogia "Apteeker Melchior" (tootjad Taska Film, Nafta Films, Hansafilm ja Apollo Film Productions). Dokumentaalfilmidest toetati Klaasmeri produtseeritud Rainer Sarneti lavastuslikku dokumentaalfilmi "Vaino Vahing", Stellar Filmi produtseeritud Anna Hintsi dokumentaalfilmi "Homme saabub paradiis” ja tootmisfirma Well Well produtseeritud Aleksandr Heifetsi dokfilmi "Muusika, mida ma veel ei tea". Lõpparuande esitas Taska Film Jaan Tootseni dokumentaalfilmi "Fred Jüssi. Olemise ilu" eest.   

Filmifond otsustas arendada filmiettevõtluse edendamiseks koostööd kõrgkoolidega ning toetused eraldati esmakordselt ka Balti Filmi- ja Meediakooli Tartus ja Tartumaal filmitud tudengifilmidele - "Mu kallid laibad“ (režissöör German Golub), mis võitis tudengifilmide Oscari rahvusvahelise mängufilmi kategoorias ja sai seeläbi õiguse kandideerida lühifilmide Oscarile, ning „Talent“ (režissöör Silver Õun). 

Lisaks kinnitas Tartu Filmifond valmisolekut toetada 2021. aastal rahvusvahelist filmi "Omerta 6/12", mille režissöör on Aku Louhimies, produtsent Cinematic Productions S (Soome) ja kaasprodutsent Stellar Film. "Omerta" on Soome tuntud kirjaniku Ilkka Remesi 2,4 miljonit eksemplari müünud bestselleril põhinev mängufilmist ning 6-osalisest telesarjast koosnev projekt. 

• • Toimusid 2019. aastal Tartu Filmifondist toetatud filmide esilinastused ja vastuvõtud: 

16.01. „Fred Jüssi. Olemise ilu“ (rež. Jaan Tootsen) esilinastus Apollo kinos, järgnes vastuvõtt ja LMK jõulupidu. Neitsi Maali filmiauhinna nominent 2020. Eesti Kultuurkapitali auhind parimale dokumentaalfilmile. Aastas vaadatavuselt 6. film.

6.02. „Talve“ (rež. Ergo Kuld) esilinastus Apollo kinos. Eesti Kultuurkapitali preemia parimale naisnäitlejale Henessi Schmidtile Maie rolli eest filmis „Talve”. Vaadatavuselt 2. film 2020. aastal - 151 137 vaatajat.

8.10. toimus ettevõtlusnädala raames Margus Paju spioonifilmi “O2” pidulik esilinastus Tartu publikule Lõunakeskuse Apollo kinos. Neitsi Maali filmiauhinna nominent 2020. Eesti Kultuurkapitali preemia parimale filmioperaatorile Meelis Veermetsale. Aastas vaadatavuselt 4. film - 75 270.

11.11 „Mu kallid laibad“ (rež. German Golub) esilinastus Tartu Elektriteatris.

21.11 toimus „Erna on sõjas“ (rež. Henrik Ruben Genz) esilinastus Pimedate Ööde Filmifestivali põhivõistlusprogrammis. Parima meesnäitleja preemia võitis Ulrich Thomsen. Suure publikuhuvi tõttu pandi lisaseanss Tartu PÖFFi programmi. Inspireerituna "Erna on sõjas" filmist, mille tegevus toimus I maailmasõja ajal, korraldas LMK  koostöös Tartu Linnamuuseumiga 2 ajalooretke Tartu esimese ilmasõja ajal. 

• • Üle-euroopalise regionaalsete filmifondide võrgustiku Cine-Regio töös osalemine, sh Green-Regio töögrupis osalemine:

Tartu Filmifond osales Cine-Regio ja Green-Regio koosolekutel nii Berliini filmifestivali raames veebruari lõpus, kus võeti vastu ka Green Regio manifest ja raport, kui ka Cannes´i filmifestivali raames, mis sel aastal toimus pandeemia tõttu 100% virtuaalselt, samuti virtuaalsel sügisesel aastakoosolekul. 

• • Promotsioon:

24. novembril PÖFF Industry @ Tallinn and Baltic Event raames tegi Inga Koppel Tartu ja Tartu Filmifondi esitluse.

Samuti esitleti Tartu Filmifondi Berlinalel ning virtuaalsel Cannes´i filmifestivalil, kus toimusid ka kohtumised välisprodutsentidega (22.-26.06).

USA filmiagent Eleonora Granata-Jenkinson külastas North Star Film Alliance projekti raames 2 nädala jooksul Lätit, Soomet ja Eestit. 2. oktoobril võõrustas  Granata-Jenkinsoni Tartu Filmifond. Kristiina Reidolv ja Inga Koppel koostasid Eleonora Granata-Jenkinsonile ning North Star Film Alliance´i eesti-läti korraldustiimile ekskursiooni eesmärgiga tutvustada filmilokatsioone ja koostööpartnereid Tartus ja Tartumaal. Lisaks andis Inga Koppel videointervjuu Tartu Filmifondi tegevussuundadest North Star Film Alliance projekti meeskonnale, kelle eesmärgiks on turundada Eestit, Lätit ja Soomet kui filmivõtete jaoks sobivaid riike. 

•    Johannes Pääsukese multimeediakeskus ja filmistuudio

Tartu Loomemajanduskeskus pani kokku Johannes Pääsukese multimeediakeskuse ja filmistuudio äriplaani ja tasuvusanalüüsi. 

Koostöös Tartu linnaga viidi läbi Raadi piirkonna visioonivõistlus, kus oli sees Johannes Pääsukese multimeediakeskus ja filmistuudio. 

•   Rahvusvaheline etenduskunstide festival Performa Borealis Tartu 2024 raames

LMK kutsub Tartu 2024 raames ellu uue rahvusvahelise etenduskunstide festivali Performa Borealise. Tartu 2024 arendusprotsessi raames toimub Performa Borealise kontseptsiooni väljatöötamine. Arendusprotsess algas 2020. aasta kevadel ning lõppeb 2021. aasta suvel. 

• Kellawärk

Hedviga Vei ja Disainimaja korraldatud iga-aastane jõuluturg Kellawärk toimus 5. detsembril 2020. aastal Kvartalis.

• Antoniuse õue kultuuriprogramm

Toimusid iga-aastased Muusikasuve kontserdisarja kontserdid - kokku toimus hoovis 4 kontserti, kus igal kontserdil osales umbkaudselt 150 inimest. Lisaks toimusid Tartu Kontserdi poolt korraldatud kaks üritust - C-jami  ja Marko Matvere merelaulude kontserdid. Toimus ka Jaan Pehki ning Semi Kumpulaineni esinemine. 7.-11. detsembril toimusid Antoniuse õuel Laulupesa Lastestuudio lastelaulude kontserdid - kokku 10 kontserti.

Kokku oli Antoniuse õue kontsertidel ca 1500 külastajat.

31. Detsember 2020

Tartu Filmifond toetas 2020. aastal kokku 9 filmi, millest 8 on uued filmid ja 1 Tartu Filmifondi poolt 2019. aastal toetatud filmile “Fred Jüssi. Olemise ilu” tehtud lõpumakse. Kokku toetati 3 eesti mängufilmi, 4 dokumentaalfilmi ja 2 lühifilmi.

Tartu Linnavalitsuse otsusega said sel aastal Tartu Filmifondist mängufilmidest toetust Jaak Kilmi "Tagurpidi torn" (tootja Stellar Film), Ergo Kulla "Soo" (tootjad Taska Film, Kassikuld ja Apollo Film Productions) ja Elmo Nüganeni mängufilmide triloogia "Apteeker Melchior" (tootjad Taska Film, Nafta Films, Hansafilm ja Apollo Film Productions). Dokumentaalfilmidest toetati Klaasmeri produtseeritud Rainer Sarneti lavastuslikku dokumentaalfilmi "Vaino Vahing", Stellar Filmi produtseeritud Anna Hintsi dokumentaalfilmi "Homme saabub paradiis” ja tootmisfirma Well Well produtseeritud Aleksandr Heifetsi dokfilmi "Muusika, mida ma veel ei tea". Lõpparuande esitas Taska Film Jaan Tootseni dokumentaalfilmi "Fred Jüssi. Olemise ilu" eest.  

• Jaak Kilmi põnevik "Tagurpidi torn" räägib viieliikmelise lastekamba suvest unises Lõuna-Eesti külas, kus ainukest lõbu pakub hängimine ja mängimine mahajäetud tootmiskompleksis. Sealviibimine keelatakse neile aga ära. Kamba pealik Kristjan ning tema sõbrad Ariel, Loore, Mia-Margot ja Siim otsustavad siiski keelust üle astuda.

• Ergo Kulla “Soo” põhineb Oskar Lutsu tuntud jutustusel. 1917. aastal toimuva loo areeniks on Eesti unikaalne rabamaastik, loo psühholoogiliseks ja ajalooliseks taustaks Esimene Maailmasõda, mille keeristest peategelane, kunstnik Toomas, kodumaale taastuma naaseb.

• Triloogia “Apteeker Melchior” põhineb Indrek Hargla samanimelisel ülimenukal romaanil ja režissööriks on hinnatud teatri- ja filmirežissöör Elmo Nüganen. Keskaegse krimipõneviku peategelane on noor apteeker Melchior Wakenstede, kellel on eriline detektiivianne lahendada ülipõnevaid mõrvalugusid.

• Rainer Sarneti “Vaino Vahing” on lavastuslik dokumentaalfilm vastuolulisest Tartu kirjanikust ja psühhiaatrist Vaino Vahingust, kes pidas aastatel 1968-1984 päevaraamatut kajastades nii Tartu kultuurielu kui oma isiklikke vaimseid otsinguid.

• Anna Hintsi dokumentaalfilm “Homme saabub paradiis” räägib loo kogukonnast, kes on otsustanud keskkonna ja oma laste tuleviku päästmiseks oma peredele toitu hankida kaubanduskeskuste prügikastidest. Filmi näol on tegemist kaasaegse ja rohelist eluviisi pooldava subkultuuri jäädvustamisega, mis toob vaatajani viise, kuidas kastist välja mõeldes ning sissejuurdunud tarbimisahelat murdes on võimalik teha suuremaid samme iseenda ja oma perekonna ökoloogilise jalajälje vähendamiseks. Film linastub dokumentaalfilmide sarjas “Eesti lood”.

• Aleksandr Heifetsi “Muusika, mida ma veel ei tea” on dokumentaalfilm Tartu melomaanist ja kirglikust vinüülikogujast Ahto Külvetist. Film linastub dokumentaalfilmide sarjas “Eesti lood”.

• “Fred Jüssi. Olemise ilu” on Jaan Tootseni portreefilm loodusfilosoof Fred Jüssist.
  
  

Filmifond otsustas arendada filmiettevõtluse edendamiseks koostööd kõrgkoolidega ning toetused eraldati esmakordselt ka Balti Filmi- ja Meediakooli Tartus ja Tartumaal filmitud tudengifilmidele - "Mu kallid laibad“ (režissöör German Golub), mis võitis tudengifilmide Oscari rahvusvahelise mängufilmi kategoorias ja sai seeläbi õiguse kandideerida lühifilmide Oscarile, ning „Talent“ (režissöör Silver Õun).

Lisaks kinnitas Tartu Filmifond valmisolekut toetada 2021. aastal rahvusvahelist filmi "Omerta 6/12", mille režissöör on Aku Louhimies, produtsent Cinematic Productions S (Soome) ja kaasprodutsent Stellar Film. "Omerta" on Soome tuntud kirjaniku Ilkka Remesi 2,4 miljonit eksemplari müünud bestselleril põhinev mängufilmist ning 6-osalisest telesarjast koosnev projekt. Filmi võtted toimuvad Tartus 2021. aasta alguses.

Tartu Filmifondi juht Kristiina Reidolv: “Väga hea meel on, et nii kodumaiste kui ka rahvusvaheliste filmitootjate huvi Tartu Filmifondi vastu on jätkuvalt kasvamas. Oluline on ka žanriline mitmekesisus - toetust taotlevad nii eesti kui rahvusvahelised mängu-,  dokumentaal- kui ka lühifilmid. Filmide tootmine Tartus ja Tartumaal annab arenemisvõimalused siinsetele loomemajandusettevõtetele, turgutab turismi ja elavdab kohalikku majandust ka laiemalt. Kõik see on vajalik, et Tartust kui eesti filmi sünnilinnast saaks tulevikus rahvusvaheline filmilinn.”

2015. aastal loodud Tartu filmifondist saavad toetust filmitegijad, kelle filmivõtted või järeltootmine toimub Tartus, eesmärgiga tuua Tartusse investeeringuid, luua töökohti, edendada turismi ja majandust ning turundada Tartut Eestis ja välismaal. Tartu Filmifond on toetatud Tartu linnavalitsuse poolt.

Tartu Filmifond kuulub 2019. aastast  üle-euroopalise regionaalsete filmifondide võrgustikku Cine-Regio. 2005. aastal asutatud Cine-Regio näol on tegemist üle-euroopalise regionaalsete filmifondide võrgustikuga, kuhu kuulub tänaseks 49 regionaalset filmifondi 12 Euroopa Liidu liikmesriigist, samuti Norrast ja Šveitsist. 

29. Detsember 2020

27. November 2020

19. November 2020

21. novembril kell 19.00 on Tartu PÖFFil Taani-Eesti-Belgia mängufilmi "Erna on sõjas" Tartu esilinastus. Publiku suure huvi tõttu on samal päeval Athena kinos kell 15.30 lisaseanss ning enne seda kell 14.00 ootab Tartu Linnamuuseum kõiki huvilisi Esimese maailmasõja teemalisele jalutuskäigule Tartu kesklinnas. Rahvusvaheline esilinastus on 20. novembril Tallinnas Coca-Cola Plaza kinos. Film kandideerib PÖFFi võistlusprogrammis peaauhinnale.

“Erna on sõjas” võeti üles eelmise aasta augustis ja septembris Tartu Filmifondi toel suures osas Tartus ja Tartumaal. Lõviosa filmist on filmitud Tartus Eesti Ajalooarhiivi hoones, filmistuudioks kohandatud Kammivabrikus ning Kindralimäel. Filmi helilooja on tartlane Mihkel Zilmer, filmivõtetega oli seotud veel suur hulk tartlasi, nende seas näiteks kostüümkunstnik Pille Küngas ja näitlejana Aksel Ojari.

Tartu Loomemajanduskeskuse ja Tartu Filmifondi juht Kristiina Reidolv: “Meil on väga hea meel, et “Erna on sõjas” rahvusvaheline esilinastus toimub just Pimedate Ööde Filmifestivali põhivõistlusprogrammis. Tartu Filmifondi jaoks on „Erna on sõjas" esimene välisproduktsioon, mistõttu hoiame kindlasti pöialt filmi rahvusvahelisele edule. Pärast “Erna on sõjas” filmimist Tartus on rahvusvahelised filmikompaniid hakanud tundma üha suuremat huvi Tartu Filmifondi vastu, et oma filmidega Tartusse ja Tartumaale tulla. Välisproduktsioonid aitavad tõsta nii kohalike filmivaldkonna professionaalide taset kui elavdada piirkondlikku majandust.”

Sõjadraama „Erna on sõjas“ ühelt poolt dramaatiline, ülev ja läbinisti inimlik lugu erakordselt tugevatest naistest ning naise ja ema moraalsest vastutusest ning sitkusest kriitilistes olukordades. Samas on filmis ka paras annus groteski ja huumorit, mis aitab leevendada sõjatemaatikaga seonduvat absurdi ja koletuslikkust. Filmi tegevustik algab aastal 1918, Taanis, Lõuna-Jüütimaal. „Erna on sõjas“ on lugu kahest alistamatust ja visast karakterist - üksikemast Ernast ning tema hilisteismelisest pojast Kallest ning nende teekonnast rinde eesliinil Esimese maailmasõja viimasel aastal.

Filmi režissöör Henrik Ruben Genz Henrik (sünd.1959) on taani filmilavastaja ning stsenarist. Genz lõpetas Taani Riikliku Kõrgema Filmikooli 1995 aastal. Esimene tunnustus tuli 1999. aastal, mil lühifilm „Vend, mu vend“ võitis Berliini Filmifestivalil Kristallkaru ning  sai  ka Filmiakadeemia Oscari nominatsiooni lühifilmide kategoorias. 2009. aastal pärjati Genz ühe taani olulisema noortele filmitegijatele suunatud tunnustusega, milleks oli Carl Theodor Dreyeri auhind.

Filmi kunstnikuks on Jette Lehmann, kes on olnud Lars von Trieri filmi „Melanhoolia“ kunstnik ning sai selle eest Euroopa Filmiauhinna kunstnikupreemia 2011. aastal.

Filmi peaosatäitjaks on üks taani kuulsamaid näitlejannasid Trine Dyrholm, kes on ka  laulja ja laulukirjutaja. 14 aastaselt võitis ta taani lauluvõistlusel Dansk Melodi Grand Prix ja neli aastat hiljem filmidebüüdi eest filmis „Kevadine üleujutus“ parima naisnäitleja preemia. Sellest alates on ta mänginud neljakümne üheksas mängufilmis ja teda peetakse oma põlvkonna üheks silmapaistvamaks näitlejannaks. Eest televisioonis ja filmilevis on võimalik olnud näha Trine Dyrholmiga peaosas filme „Kommuun“, „Nico“ ja „Kuninglik afäär“.

Meespeategelast mängib taani näitleja Ulrich Thomsen, kelle roll Vinterbergi „Festenis“ tegi ta kuulsaks väljaspool Taanit, nii et on osalenud James Bondi filmis „The World is not Enough“ ja „Killing me softly“. Koos Trine Dyrholmiga on ta olnud ka filmi „Kommuun“ peaosades.

Film "Erna on sõjas" sünnib Taani, Belgia ja Eesti koostööna. Taani tootja Nimbus Films'i peaprodutsendid on Brigitte Hald ja Nynne Selin Eidnes. Kaastootjateks on Nafta Films Eestist, produtsent Esko Rips ja Entre Chien & Loup Belgiast, produtsent Sébastian Delloye.

Filmi põhitootja Nimbus Film on üks Skandinaavia progressiivsemaid, viljakamaid ja edukamaid produktsioonikompaniisid, mis on välja toonud kokku üle 50 mängufilmi. Nimbus film on 90ndatel aastatel aset leidnud taani filmi uue laine filmikompaniisid, nende portfooliosse kuulub näiteks neli Dogme 95 filmi, sealjuures Thomas Vinterbergi „Festen“, mis sai 1998. aastal Cannes´i filmifestivalil žürii auhinna.

“Erna on sõjas” filmi toetavad Taani Filmi Instituut, TV2 Denmark, Film Fyn, Tv4 Sweden, Scanbox Entertainments, Eesti Filmi Instituut, Eesti Kultuurkapital, Film Estonia, Belgia Filmi Instituut, Wallimage, Film Estonia, Tartu Filmifond ja Creative Europe.

2015. aastal loodud Tartu filmifondist saavad toetust filmitegijad, kelle filmivõtted või järeltootmine toimub Tartus, eesmärgiga tuua Tartusse investeeringuid, luua töökohti, edendada turismi ja majandust ning turundada Tartut Eestis ja välismaal.

Tartu Filmifondist on seni toetust saanud 8 filmi: taani režissööri Henrik Ruben Genz´i mängufilm "Erna on sõjas" (2020), Taani-Belgia-Eesti kaasproduktsioon ja esimene rahvusvaheline film Tartu Filmifondis; Margus Paju spioonifilm "O2" (2020), Jaan Tootseni dokumentaalfilm "Fred Jüssi. Olemise ilu" (2020), Ergo Kulla mängufilm "Talve" (2020), Hardi Volmeri "Johannes Pääsukese tõeline elu" (2019), Joosep Matjuse loodusfilm „Tuulte tahutud maa” (2018), Mart Kivastiku mängufilm „Õnn tuleb magades“ (2016) ning Margus Paju lastefilm "Supilinna Salaselts" (2015).

04. November 2020

Tartu Teaduspark koostöös Tartu Loomemajanduskeskusega avas Baltic Explorers projekti toel mänguarendajatele ja filmitööstusele suunatud inkubatsiooniprogrammi arenduspäevaga, programm kulmineerub demopäevaga jaanuaris 2021. Tugevamad meeskonnad saavad osaleda suurte rahvusvaheliste mängutööstuse valdkonna messide ühisdelegatsioonides koos Soome, Rootsi ja Läti meeskondadega. 2021. aastal on plaanis osaleda kolmel suurel messil: Game Developers Conference (San Franciscos), G-Star (Lõuna-Koreas) ja Tokyo Game Show (Jaapanis).

Inkubatsiooniprogrammiga liitusid sel korral kolm filmitaustaga meeskonda: MaruVR Production, Revolver Film OÜ, Tartu Multifilm.

Arenduspäeval said meeskonnad tutvuda mentoritega, kelleks on investornõustaja Kevin Chavane, mänguarendaja Edvin Aedma, stsenarist Julia Idlis, turundusspetsialist Annika Oper. Peale  lõunat toimus kõigile Lean Canvas töötuba, mida vedas Taavi Tamm.

"Sel korral on kõik meie inkubatsiooniprogrammiga liitunud meeskonnad filmitööstuse taustaga mänguarendajad. Otsime neile mentorid, kes aitaksid neid oma plaanide elluviimisel ja kaasame selleks ka oma partnereid Skandinaaviamaadest," ütles Tartu Teaduspargi inkubatsioonijuht Hanna-Liis Remmelg.

Tartu Loomemajanduskeskuse ja Tartu Filmifondi juht Kristiina Reidolv: “Suur rõõm on teha koostööd ka novembris toimuva Pimedate Ööde Filmifestivaliga - ühelt poolt korraldame mänguarendajatele PÖFF Industry @ Tallinn and Baltic Event raames VR stsenaariumi kirjutamise virtuaalse töötoa ning teisalt saavad meie inkubatsiooniprogrammi kuuluvad tiimid osaleda PÖFFi filmiturul, et täiendada oma teadmisi nii filmi- kui mängutööstuse hetkeseisust ja arengusuundadest.”

Valdkonna tehniline kompetents ning kogemus jõuab osalejateni koostöös Tartus tegutseva APT Game Generatori, Tartu Filmifondi ja Baltic Explorers projekti rahvusvaheliste partneritega. Osalejad saavad ligipääsu mentorvõrgustikule, osalemisvõimaluse rahvusvahelistel üritustel ja töötubades.


Lisainfo:
Henri Hanson
Baltic Explorers projektijuht
SA Tartu Teaduspark
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

13. Oktoober 2020

Ettevõtlusnädal Tartu Loomemajanduskeskuses oli edukas ja inspireeriv ning ühtlasi jagati tunnustusi!

Ettevõtlusnädala raames toimus 8. oktoobril Margus Paju spioonifilmi “O2” pidulik esilinastus Tartu publikule Lõunakeskuse Apollo kinos, filmi üheks toetajaks on Tartu Filmifond.

Sama päeva õhtul korraldas Tartu Loomemajanduskeskus 22. korda Tartu Noore Kunsti Oksjoni, kus enampakkumisel oli kokku 55 kunstniku 62 teost. Oksjon osutus üllatavalt edukaks, uue omaniku leidsid 61 teost.

Ettevõtlusnädal jätkus 9. oktoobril, mil leidis aset digiturunduse koolitus "LinkedINi praktiline töötuba", koolitaja Indrek Põldvee ning inspiratsiooniseminar “Ajujaht x Tartu Loomemajanduskeskus: Ettevõtluse loomeloogika”, kus esinesid alustavad ettevõtted Jutupesa ja Münt.

Õhtu lõppes meeleoluka sündmusega "Siilid ämbris”, kus tutvustati LMK uusi inkubante ning tunnustati tublimaid ettevõtteid loovsiilidega. LMK aasta ettevõtja tiitli ja eksportija tiitli pälvis Degritter, aasta uustulnukaks valiti Loovhoog, aasta hüppe kategoorias premeeriti 3D-prinditud siiliga Psühhoteeki. Aasta kolleegiks valiti Tartu Loomemajanduskeskuse konsultant Juta Kuhlberg. Üle ka legendaarne Kuldne Ämber, mille sel aastal sai parima ja värvikamalt esitatud "ämbriloo" eest Antoniuse Õue stuudiokompleksis tegutsev nahakunstnik Tiina Andron. Õhtut sisustas hea muusikaga ning rääkis põnevaid lugusid sellest, kuidas muusika filmi sisse saab, Ahto Külvet/Psühhoteek.

Tartu Loomemajanduskeskuse juht Kristiina Reidolv: “Suur rõõm on, et ettevõtlusnädala raames õnnestus korraldada kõiki neid LMK traditsioonilisi üritusi, mis kevadise eriolukorra tõttu ära jäid. LMK jaoks on tähtis nii ettevõtlusalaste kogemuste jagamine kui loomeettevõtete tunnustamine."

Täname kõiki, kes osalesid ettevõtlusnädala üritustel ning olid abis nende korraldamisel!