Tartu Filmipaviljon on plaanis rajada Raadile ja positiivse stsenaariumi korral peaks see valmima aastaks 2018.

Tartu Filmipaviljoni eesmärk on meelitada Tartusse rahvusvahelisi filmitegijaid ja pakkuda ruume ning toetavaid teenuseid niisuguste filmide tootmiseks, mille oodatav võtteperiood stuudios on kolmkümmend-nelikümmend päeva.

Detsembriks 2013 on paviljoni rajamise eeltöödena valminud Filmipaviljoni eeltasuvusanalüüs ja asukoha ning hoonete visuaalne plaan.

Eeltasuvusanalüüsis on kogutud infot erinevate lähiriikide filmistuudiote kohta ning välja töötatud stsenaariumid kolme erineva tegevusmudeli puhul. Nendele tuginedes pakutakse välja, et Tartu filmipaviljoni jaoks on kõige sobivam tegevusmudel, kus filmipaviljoni kogupindala on 4200 m2, mis sisaldab ühte suurt (1 200 m2) ja kahte väiksemat stuudiot (800 m2 + 400 m2) ning vajalikke abiruume (grimmitoad, esmased filmimaterjali läbivaatusruumid, dekoratsioonide ehitustöökoda, laopinnad, kontoriruumid ja üldpinnad). Maht võib suureneda nende ruumide arvel, mida on vajalik välja arendada koostöös samas keskkonnas tegutsevate partneritega, näiteks täiendavad laopinnad, kohvikuruumid jm.

Stsenaarium  Põhifunktsionaalsuse kirjeldus  Hinnanguline maksumus (sh km) 
 IA  Üks suur stuudio (1 200 m2) koos abiruumidega. Administratsiooniruumid.  4,3 mln eurot
   IA laiendus. Sisaldab lisaks suurele stuudiole kahte erineva suurusega stuudiot (800 m2 + 400 m2) ning nendega seonduvaid abiruume.  6,9 mln eurot
 II  IA + IB funktsionaalsus. Lisaks eraldi ruumiblokk järeltöötluse teostamiseks.   8,9 mln eurot
 

Lähiriikides on filmistuudiod olemas Lätis ja Rootsis, kuid need on ülekoormatud ja suuda teenindada kõiki soovijaid. Tartu konkurentsieelis võrreldes Skandinaavia maade stuudiotega on praegu filmide tootmise hind – keskmiselt on filmide tootmine Eestis 30-40 % odavam kui Põhjamaades.  Võrdluses Venemaa filmide tootmise hindadega on hind soodsam ligi 50%. Tartu on filmitootjate jaoks atraktiivne ka seetõttu, et siin räägitakse nii inglise kui vene keelt ja on olemas vajalik infrastruktuur ning vajalike professionaalsete teenindav personal. Eestis on olemas ka filmide tootmiseks vajalik kompetents ja oskusteave. Väga oluliseks põhjuseks filmida filme Tartu linnas ja lähiümbruses on põhjus, et filmiloojad otsivad uusi asukohti ja stseene, mida pole veel kinolinadel näidatud.

Tartu filmipaviljoni majanduslik mõju piirkonnale lähtudes teiste riikide praktikast on prognoositav järgmisena:

  • Filmide tootmine piirkonnas elavdab kohalikku ettevõtlust läbi otseste ja kaudsete tellimuste. Tööd saavad filmidele allhankeid pakkuvad ettevõtted (filminäitlejad, stseenide ehitajad, stilistid, kostüümide õmblejad, valgustajad, tehnikud, IT spetsialistid) ning ettevõtted, mis pakuvad seotud teenuseid (majutus, toitlustus, transport jne).

  • Arenevad välja uued kompetentsid ja teenindussektorid ning paraneb olemasolevate filmidega seotud teenuste kvaliteet ja kunstiline tase, näiteks filmide tootmismeeskonna oskused kasvavad ning tõuseb filmide järeltöötluse ja filmi jaoks vajalike esmaste teenuste (stseenide ehitamine, stilistika, kostüümide valmistamine jne) osutamise kvaliteet.

  • Filmide eelarved on suured ning keskmiselt 1/5 nende eelarvest kulutatakse filmimise piirkonnas. Praktika näitab, et ligi 7 MEUR maksva filmi puhul kulutatakse piirkonnas  keskmiselt 1-1,5 MEUR

  • Tartuja Eesti tuntuse kasv reisisihtkohana.

2011. aastal toodetud Norra filmi „Kuradisaare kuningas“ kogueelarve oli 6,9 MEUR, Eestis kulutati filmi tootmisele 1,3 MEUR. Allpooltoodud tabelis on ära toodud kulude struktuur.

filmipaviljon-graafik

 

 

Valitud tegevusmudeli puhul saab välja arvutada ka maksumõjude rahalised väärtused piirkonda.

Maksumõjude rahalised väärtused (eurodes) valitud stsenaariumite korral

 

2018

2019

2020

2021

2022

Kokku

Stsenaarium IB maksumõjud

           

Stuudio mõjud kokku (1)

91 343

97 289

103 609

110 324

117 462

520 027

Muud otsesed mõjud kokku (2)

198 019

207 351

217 112

227 352

238 104

1 087 939

Kõik otsesed mõjud kokku (1) + (2)

289 362

304 640

320 721

337 677

355 566

1 607 965

Kaudsed ja kaasnevad mõjud kokku

144 681

152 320

160 360

168 838

177 783

803 983

Kõik mõjud kokku

434 043

456 960

481 081

506 515

533 349

2 411 948

 

Kui võrrelda mõjusid keskuse ehitusse paigutatavate vahenditega, siis tasub kogu maksumõju mõttes projekt ära 14-15 aastaga.

Samas on filmipaviljoni ehitusse ja tegevusse võimalik kaasata eurorahasid, mille maht aastatel 2014-2020 tõuseb märgatavalt just filmi ja audiovisuaalses valdkonnas.

Euroopa Liidu programmi Creative Europe alaprogramm Media toetab nii filmide arendustegevust, tootmist kui ka levitamist, samuti filmifondide loomist ja piiriülese koostöö initsieerimist.

 

Seega on Tartu filmipaviljon kõige edukam siis, kui see teeb koostööd lähiriikide filmipaviljonidega ja selle juures tegutseb filmide loomist toetav filmifond.

Filmipaviljoni valmimise kava:

  • 2013 Valmivad Filmipaviljoni ja Filmifondi Teostatavus-tasuvus analüüs ja võrdlev uuring lähiriikidega (Benchmarking).
  • 2014 Detailplaneeringu muutmine ja rahastusallikate leidmine
  • 2015-16 Toimub projekteerimine ja rahastusallikate leidmine
  • 2017 Filmipaviljoni ehitamine

 VAADE 1 resize

VAADE 2 resize

VAADE 3 resize

VAADE 4 resize

VAADE 5 resize

tartu linneasregionaalarengu fond