Tartu Loomemajandusekeskuses toimus 16. juunil 2016 ühe osana Antoniuse moeetendusega seotud sündmustest seminar „Mood ja tehnoloogia“. Saalitäiele huvilistele tutvustasid kahe valdkonna vahelisi seoseid oma ala eksperdid.

FitsMe asutaja Paul Pällin rääkis e-kaubanduse trendidest. Esimene suund on „tagastamise lihtsus“. Tuues erinevaid näiteid nii Inglismaalt kui Jaapanist, järeldus, et mida lihtsamaks on tehtud kauba tagastamine ebasobivuse korral, seda enam e-kanalitest ostetakse. See kehtib eriti riiete ja jalanõude puhul. Kui tagastamine on tehtud liiga keeruliseks, siis võib see tugevasti ka brändi kahjustada.

Trend number kaks ehk „kõik on võimalik“. Internetis on kõik olemas. Tuleb sul vaid mõte, et sooviks omale merineitsi saba, kui otsides veidi internetis, leiad selle kindlasti. Samas tuleb vaadata ka seda poolt, et valik on juba meeletu. Otsides sinist särki, saad tuhandeid vastuseid. Seega muutub järjest enam olulisemaks oskus aidata teha kliendil valikuid. Ei piisa enam sellest kui valikuid saab e-kaubanduses teha vaid suuruse, värvi, tegumoe, hinna järgi. Kliendile oleks oluline leida kõige paremini just talle istuv toode. Kui me kõik oleme mingil moel kummalised – kellel pikemad käed, kellel jämedam kael, kellel lühike taljeosa, ning keskmist inimest on vaid 10% rahvastikust, siis kuidas leida need kõige paremini istuvad tooted? Üks võimalus on virtuaalse proovikabiinid ja teine võimalus ongi spetsialiseeruda oma toodetega tugevalt ühele kehatüübile.

Järjest enam kogub populaarsust internetis otsing pildi järgi. Seega tasub oma toodetest võimalikult palju visuaalset materjali erinevates veebikanalites levitada. Samuti kogub populaarsust otsing stiili järgi: klient veel ei tea, mida tahta, aga stiili ta teab. Seega oma toodangule külge ka stiili tähistavad märksõnad.

Paul Pällin tõi välja samuti asjaolu, et enamasti on moetööstust muusikatööstusest ligi viis aastat maas. Et näha trende, tuleb vaadata, mis toimub hetkel muusikatööstuses. Kui hetkel on popp Spotify, kus on koos pea kogu maailma muusika, kus kasutajad saavad otsida muusikat oma stiili järgi, kuulata teiste koostatud liste ning samuti kus süsteem soovitab vastavalt kasutaja eelistele ise uut muusikat, siis tulevikus võiks sama teed liikuda ka mood. Ehk üks suur veebipõhine süsteem, kus on olemas kõik nii tuntud ja veel mittetuntud brändid, kõik tooted üle maailma.

Ülle Suurhans Pojanheimo rõhutas oma ettekandes fotode olulisust moe müügi juures. Enamasti on fotokvaliteet, mida siinsed brändid kasutavad, piisav koduturu jaoks. Kui aga soovitakse eksportima hakata, on väga vaja tööd teha ka fotode kvaliteediga. Moetoote fotode juures peaks kõnetama ja mõjule pääsema toode ise, mitte modell. Suurim viga, mis on fotodel tihtilugu, on see, et materjal, millest toode on tehtud, kaob piltidel ära. Seda nii oskamatu pildistamise kui ka ületöötlemise korral.

Kindlasti ei soovita Ülle veebi paisata fotosid, mida sa ei tahaks, et need seal tulevikus ei oleks. Ehk kõik mis on veebis, ka jääb veebi. Pigem tasub püüelda ka fotode mõttes väge hea kvaliteedi poole. Pildistama peaks juba nii „puhtalt“ kui võimalik; hilisema töötlemise käigus kaob fotodel palju sügavust ja materjalitunnetust ära. Moeloojal on tihti keeruline leida hea koostöö fotograafiga: ühelt poolt peab fotograafi piisavalt usaldama, teisest küljest on vaja siiski fotograafile anda piisavalt palju informatsiooni oodatava tulemuse kohta.

Kaido Siimon Tartu Ülikoolist on üle kolme aasta tegelenud projektiga, mille tulemusel peaks saama õige pea valmistada nahaga väga identset kunstnahka želatiinist. Arendustegevused on nii kaugel, et alustatakse želatiinist toodetud nahast diivani kokku panemisega. Kaido sõnul on uue naha eeliseks see, et uus nahk laseb õhku läbi ja sellest tehtud tooteid kandes saab kandja enda nahk hingata. Samuti on loomanaha kasutamisel kallis ja keskkond mittesäästev selle töötlemise protsess; uue naha tootmine on suhteliselt odav ja keskkonda hoidev.

Kristi Kuusk tutvustas kantava tehnoloogia arengut läbi lähiajaloo. Kantav tehnoloogia ehk rõivad ja aksessuaarid, mis saanud tehnoloogiat kasutades lisafunktsioone, on pärit 1950-ndatest aastatest. Sel ajal töötas see pigem üksikute katsetena. 2000ndatel jõudis tehnika rohkem iga inimeseni ning on järjest enam kasutatavam ka tekstiili – ja rõivatööstuses. Tehnoloogiat kasutatakse nii-öelda „nice to have“ lisandina (Kristi tõi näidetena näiteks tujukleidi, mis muudab värve vastavalt kandja emotsioonidele) kui ka tõsiselt vajalike abivahenditena (näiteks on ravifunktsiooniks tehnoloogiat rõivaste juures kasutusele võetud või kõik me teame kiiver-kraed, mis kokkupõrke puhul kraest kiivriks avaneb ja peale kaitset pakub).

Kristi enda doktoritöö (vaadatav ja allalaetav: http://www.kristikuusk.com/?p=1994) keskendus tekstiilide jätkusuutlikkusele ja käsitööle.

Seminari lõpetas Marina Skulskaya, kes töötab peamiselt Peterburis ning on varemgi Tartu Loomemajanduskeskuses loenguid andnud ja ettevõtjaid nõustanud. Tema ülevaade moe ja tehnoloogiate sidumisest keskendus sellele, kuidas tehnoloogiat kasutav mood aitab inimesi. Seda nii näiteks puudega inimeste puhul (värvipime saab kuulda värve) või sportlaste puhul (näeb värvi muutva treeningrõiva juures, milline lihas töötab hästi, milline vajaks lisapingutust) või tavakandjate puhul (näiteks pikad käised, mis mõõtes kandja temperatuuri, voldivad end ülekuumenemise puhul ise üles). Marina tõi trendina välja veel kangaste järjest õhemaks muutumise; samuti on olemas spreivärvid, millega saad tekstiili selga pihustada (ja näiteks vigastuste puhul niiviisi sidemeid teha vajalikule kohale). Huvitav oli veel fakt, et arendamisel on kuulikindel nahk, mis kandja ümber tekitaks kerge kuid tõesti kuulikindla naha. Hologrammid, 3D printimised, ökosõbralikkus, vähe hooldust vajavad materjalid – need on märksõnad, millest on tõenäoliselt ka kõik moesõbrad juba kuulnud.


Seminar toimus loomemajanduse toetusmeetme „Tartu LMK inkubatsioon 2015–2017“ kaasabil. Et olla kursis edasiste loomemajanduskeskuse koolitustega ning samuti inkubatsioonivõimalustega, jälgi Tartu Loomemajanduskeskuse Facebooki kontot https://www.facebook.com/loomemajanduskeskus ja loomemajanduskeskuse kodulehte http://www.loovtartu.ee/lmk.

 

 

tartu linneasregionaalarengu fond